DIPLOMITÖÖD | MAGISTRITÖÖD

On aegu, kus sõnad lihtsalt ei voola ja see võib olla väga pettumust valmistav aeg. Kui arvuti ekraani vaatamine ei inspireeri Teid, siis on kõige parem tegeleda kirjutamise blokeeringuga muudel viisidel. Järgnevalt mõned ideed ja viisid, mis võivad aidata üle raskustest kirjutamaks mistahes uurimistööd.

​

• Eelmise peatüki redigeerimine – kui sõnad ei voola Teie praeguses peatükis, minge tagasi eelmisesse peatükki, lugege see uuesti läbi ja tehke vajalikud muudatused. Enda teose uuesti lugemine aitab fookuse praegusesse peatükki tagasi tuua.

• Lugege olulist ajakirja/artiklit uuesti – kui Teie uurimistöö inspiratsioon tuli konkreetsest ajakirjaartiklist, minge tagasi ja lugege seda uuesti, et meeles hoida, mis Teid kõigepealt inspireeris.

• Loe uusi artikleid – kas Teie valdkonnas on midagi uut avaldatud? Uurige selle kohta ja püüdke lugeda uuemaid artikleid/väljaandeid ja vaadake, kas see sütitab loovust.

• Jätkake kirjutamist – kasutage märkmikku ja pliiatsit või kirjutage mustandina, kuid jätkake lihtsalt kirjutamist. Oluline, et luua (esimene) mustand – hiljem juba saab seda parandada. Kõige raskem on algus – alusta mustandiga ja sealjuures ei pea taotlema ideaalset tulemust.

• Kirjutage iga päev. Projekti kallal peaksite iga päev eraldama teatud aega, see muudab Teid distsiplineeritumaks ja nii jõuab eesmärgini õigel ajal või isegi varem. Pange end iga päev paar lauset või lõiku looma ja vaadake, mida see Teile annab.

• „15-minuti reegel“ on üks minu lemmikmotivatsiooni ja tootlikkuse strateegiaid. Bolker (1998) soovitas õpilastel kirjutada iga päev minimaalselt 10 minutit ja seejärel laiendada 15 minutini ja seejärel pikemale ajale. Bolker soovitas õpilastel võtta endale kohustus, et nad kirjutaksid 10 minutit päevas. Seega soovitatakse tudengitel töötada vähemalt 15 minutit, kuid see ajahulk on selline täpselt, mis soojendab üles oma töö kirjutamiseks. 15-minutiline reegel tähendab, et pühendute iga päev (vähemalt päevad, mil plaanite töötada) vähemalt 15 minutit oma kirjatööle. Kuidas see töötab? Te pühendute uurimistöö mis tahes asjakohase osa kallal töötamisele minimaalselt 15 minutit. Soovitan võimalusel taimer seada 15 minutiks. Sageli ütlevad tudengid, et kui 15 minutit on möödas, tunnevad nad end „soojendatuna“ kirjutamiseks ja seda on lihtsam jätkata. Selline lühike sunniviisiline kirjutamise periood (15 minutit), kus pühendute kirjutamisele hoolimata sellest, kuidas üldse ka ei tahaks, võib Teid sageli motivatsioonikünkast üle aidata ja viia produktiivse kirjutamissessioonini.

• Leidke vaikne, puhas ja hästi valgustatud koht, kus kirjutada. Mida vähem häiritud olete, seda paremini Te suudate keskenduda. Nii et leidke koht, mis ei raiska Teie energiat valju müra blokeerimise, ruumides näksimise ja halva valgustusega kohanemise eest. Kui tunnete end pingevabalt, ei sega miski ka Teie mõtteid.

• Seadistage keskkond oma loovuse käivitamiseks. Kuigi spetsiaalse tööruumi omamine muudab töörežiimi lülitumise lihtsamaks, võib pikas perspektiivis lämmatada see Teie uusi ideid. Sel juhul proovige minna uude asukohta: park, raamatukogu, sõbra või lähedase kodu.

• Paluge heal sõbral teemat/tööd kritiseerida. On võimalus, et sõber inspireerib Teid mõne huvitava vaatenurgaga või arendab teemat edasi või leiab taas tööle fookuse. Proovi!

• Kui vajate, küsige abi. Teie lõputöö koostamisele on määratud juhendaja põhjusega – nad on olnud Teie kingades ja nad on aidanud paljudel teistel tudengitel oma uurimistöid koostada. Protsess ei ole lihtne ja on kordi, kus kirjutamine ja teemaarendus justkui jookseb kokku. Oluline on meeles pidada, et Te ei ole üksi. Iga õpilane tunneb protsessi ajal seda, mida Te mingil hetkel tunnete, nii et hädas olles pole häbi abi küsida. Teie lõputöö juhendaja soovib, et Teil õnnestuks töö kirjutamine, nii et neil on hea meel, kui olete nende juurde nõu küsima läinud, selle asemel, et end erakuna eemale hoida ja üksi vaeva näha.

• Kirjutage midagi (töö)päeval – nendel päevadel, kui plaanite uurimistööd töötada, püüdke kirjutada kindla arvu sõnu päevas või teatud peatükk (osa) valmis. Endale selle eesmärgi seadmine võimaldab hoida motiveerituna. Kui näete end aeg-ajalt teatud tööosa lõpetamas, annab see tohutu edasimineku tunde. Samas saate alati tagasi minna ja teksti redigeerida, kuid mahulise osa tekitamine on sageli kõige raskem osa.

• Leidke õppepartnereid. Paljudel juhtudel hoiab õpipartneri(te) omamine Teid motiveerituna ja vastutustundlikena üksteise ees jätkamiseks, lisaks aitate üksteisel tuvastada töödes vigu. Sellises õppepartnerluses muutub Teie kirjutamine kiiremaks ja korrapärasemaks.

• Visualiseerige oma progressi. Üks kõige demotiveerivamaid asju on tunne, et raske töö on tehtud ja selle eest tasu ei saa. Uurimistöö on justkui sellise iseloomuga (vähemalt alguses – hiljem premeerib seda hea enesetunne ja akadeemiline diplom/kraad). Et pingutusi siiski näha oleks ja tehtud tööde hulka mingilgi moel „tunda“ võiks, selleks kasutage visuaalset meelespead, et liigute õiges suunas. Tehke see siiski Teile sobivaks – märgistage midagi erilist ja värvikat ülesandeloendina – mis iganes paneb Teid edusammude ajal seda saavutustunnet tundma. Näiteks seadke seinale töö eesmärgid ja suunised märkmepaberitena ja jaotage kahte tulpa – „tehtud“ ja „tegemist vajavad ülesanded“ – kui midagi saab tehtud, viige märkepaber teise tulpa. Nii püsib progress silme ees ja visuaalne kuju annab ka teile märku Teie edasijõudmiste kohta.  

​

Täiendatud: 31. juuli 2019