Kui oled oma projekti/uurimistöö jaoks uurimisprobleemi tuvastanud, on järgmine samm probleemipüstituse kirjutamine. Tõhus probleemipüstitus on lühike ja konkreetne.
Probleemi püstitust peaks toetama uuritava teema aktuaalsuse põhjendus, seos teoreetilise baasiga ning oodatav mõju/uus teadmine. See peaks tegema järgmist:
Pane probleem konteksti (mida sa juba tead?)
Kirjelda täpset küsimust, mida uurimistöös käsitletakse (mida peaks teadma?)
Näita probleemi asjakohasust (miks peab seda teadma?)
Sea uurimistöö eesmärgid (mida sa selle välja selgitamiseks teed?)
1. samm: sea probleem konteksti
Probleemipüstitus peaks raamima sinu uurimisprobleemi selles konkreetses kontekstis ja andma tausta selle kohta, mis sellest juba teada on.
Praktilised uurimisprobleemid
Praktiliste uuringute tegemisel keskendu olukorra konkreetsetele üksikasjadele:
Kus ja millal probleem ilmneb?
Keda see probleem mõjutab?
Milliseid katseid varasemalt tehtud, et seda probleemi lahendada?
Näide
Valimisaktiivsus X piirkonnas on erinevalt riigi teistest piirkondadest viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt vähenenud. Organisatsiooni Y korraldatud uuringute kohaselt on valimisaktiivsus madalaim alla 25-aastaste ja madala sissetulekuga inimeste seas. Nende rühmade kaasamiseks teistesse piirkondadesse on tehtud mõningaid tõhusaid katseid ja kahel viimasel valimisel suurendasid parteid A ja B piirkonnas X oma valimiskampaaniat, kuid need sekkumised ei mõjuta valimisaktiivsust märkimisväärselt.
Teoreetilised uurimisprobleemid
Teoreetilise uurimistöö jaoks mõtle teaduslikule, sotsiaalsele, geograafilisele ja või ajaloolisele taustale:
Mida on probleemist juba teada?
Kas probleem on piiratud kindla ajavahemiku või geograafilise piirkonnaga?
Kuidas on probleem määratletud ja kirjanduses vaieldud?
Näide
Viimase kümne aasta jooksul on “tööampsumajandus” muutunud tööturu üha olulisemaks segmendiks. Alla 30-aastased tegelevad tavapärase täistööaja asemel pigem vabakutseliste või lepinguliste töökorraldustega. Selle nihke põhjuste ja tagajärgede uurimine on keskendunud sissetuleku, töötundide ja töötingimuste objektiivsetele mõõtmistele, kuid noorte subjektiivseid kogemusi tööampsumajanduse uurimise kohta pole palju läbi viidud.
2. samm: näidake, miks see oluline on
Probleemipüstituses tuleks käsitleda ka uurimistöö asjakohasust: miks on oluline, et probleem lahendatakse? See ei tähenda, et pead tegema midagi murrangulist või maailma muutvat. On olulisem, et probleem oleks uuritav, teostatav ja käsitleks selgelt sinu valdkonna asjakohast teemat.
Praktilised uurimisprobleemid
Praktiline uurimistöö on otseselt seotud konkreetse probleemiga, mis mõjutab organisatsiooni, sotsiaalset rühma või ühiskonda laiemalt. Kui soovid selgeks teha, miks sinu valitud uurimisprobleem on oluline, võid endalt küsida:
Mis juhtub, kui probleemi ei lahendata?
Kes tunnetab tagajärgi?
Kas probleemil on laiem tähtsus (nt kas sarnaseid probleeme leidub ka teistes kontekstides)?
Näide
On leitud, et madalal valimisaktiivsusel on negatiivne seos sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsusega ning see on muutumas paljudes Euroopa demokraatlikes riikides üha suuremat muret tekitavaks valdkonnaks. Kui konkreetsetel kodanikurühmadel puudub poliitiline esindatus, muutuvad nad aja jooksul tõenäoliselt tõrjutumaks, põhjustades usaldamatuse suurenemist demokraatlike institutsioonide vastu. Selle probleemiga tegelemisel on piirkonna X jaoks praktiline kasu ja see aitab kaasa selle laialt levinud nähtuse mõistmisele.
Teoreetilised uurimisprobleemid
Mõnikord on teoreetilistel teemadel selged praktilised tagajärjed, kuid mõnikord on nende asjakohasus vähem ilmne. Probleemi lahendamiseks küsi:
Kuidas aitab probleemi lahendamine teemast paremini aru saada?
Mis kasu on sellest tulevastes uuringutes?
Kas probleemil on ühiskonnale otseseid või kaudseid tagajärgi?
Näide
Tööampsumajandust käsitlevas kirjanduses iseloomustatakse seda uut tööhõivevormi mõnikord paindliku aktiivse valikuna. Et saada paremini aru, miks noored tööampsudega tegelevad, on vaja põhjalikke kvalitatiivseid uuringuid. Töötajate kogemustele keskendumine võib aidata töötada välja kaasaegseid ja paindlikumaid tööhõive teooriaid ning anda teavet tulevaste tööhõivealaste poliitiliste eesmärkide kohta.
3. samm: määrake oma eesmärgid
Lõpuks peaks probleemipüstitus raamima, kuidas kavatsed probleemiga tegeleda. Sinu eesmärk ei peaks olema lõpliku lahenduse leidmine, vaid probleemi põhjuste otsimine ja tõhusamate lähenemisviiside pakkumine selle lahendamiseks või mõistmiseks.
Selle eesmärk on teie uurimistöö üldine eesmärk. See on tavaliselt kirjutatud infinitiivvormis:
· Selle uuringu eesmärk on kindlaks teha…
· Selle projekti eesmärk on uurida…
· Minu eesmärk on uurida ...
Eesmärgid on konkreetsed sammud, mida eesmärgi saavutamiseks astud:
Kvalitatiivseid meetodeid kasutatakse, et tuvastada…
Antud uurimistöös kasutan varasemaid teaduslikke uuringuid, et koguda…
Statistilist analüüsi kasutades, mõõdetakse uurimistöös…
Praktilised uurimistöö suunad ja eesmärgid
Selle uurimistöö eesmärk on uurida tõhusaid kaasamisstrateegiaid valijate valimisaktiivsuse suurendamiseks piirkonnas X. Selle abil selgitatakse küsitluste ja intervjuude abil välja hääletamisest keeldumise olulisemad tegurid ning viiakse läbi katseid erinevate strateegiate tõhususe mõõtmiseks.
Teoreetilise uurimistöö suunad ja eesmärgid
Selle uurimistöö eesmärk on paremini mõista noorte kogemusi tööampsumajanduses. Kvalitatiivseid meetodeid kasutatakse eri tööstusharudes vabakutselise tööga hõivatud alla 30-aastaste inimeste motivatsiooni ja arusaamade põhjaliku ülevaate saamiseks. Need andmed koondatakse konteksti koos hiljutise kirjandusmajanduse ülevaatega, mis käsitleb tööampsumajandust ja statistilist analüüsi tööjõu demograafiliste muutuste kohta.
Näide täispikast uurimisprobleemist ja probleemipüstitusest
Uurimisprobleem
Valimisaktiivsus piirkonnas X on viimase kümne aasta jooksul vähenenud, erinevalt riigi teistest piirkondadest.
Kontekst (mis on juba teada)
Organisatsiooni Y korraldatud uuringute kohaselt on valimisaktiivsus madalaim alla 25-aastaste ja madala sissetulekuga inimeste seas [viidake konkreetsetele allikatele]. Teistes piirkondades on valimisaktiivsuse parandamiseks tehtud mõningaid edukaid samme, kuid sarnastel sekkumistel ei ole piirkonnas X veel märkimisväärset mõju avaldatud. Selles piirkonnas konkreetsete osalemise tõkete kohta on vaja rohkem uurida noorte ja madala sissetulekuga inimesteni jõudmise tõhusaid strateegiaid.
Asjakohasus (miks see on oluline)
On tõestatud, et madalal valimisaktiivsusel on negatiivsed seosed sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsusega ning see on muutumas paljudes Euroopa demokraatlikes riikides poliitiliste parteide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks üha murettekitavamaks (tooge näiteid ja viidake allikatele). Kui konkreetsetel kodanikurühmadel puudub poliitiline esindatus, muutuvad nad aja jooksul tõenäoliselt tõrjutumaks, põhjustades usaldamatuse demokraatlike institutsioonide vastu ja tekitades valitsemisraskusi [laiendage ja selgitage allikatega]. Selle probleemiga tegelemine annab erakondadele võimaluse kohandada oma poliitikat ja kampaaniastrateegiaid, parandades piirkonna X elanike demokraatlikku kaasatust ning aidates ühtlasi paremini mõista valijate käitumise praegusi suundumusi.
Eesmärgid ja eesmärgid (mida kavatsete teha)
Selle uurimistöö eesmärk on uurida tõhusaid kaasamisstrateegiaid valijate valimisaktiivsuse suurendamiseks piirkonnas X. Selle abil selgitatakse küsitluste ja intervjuude abil välja hääletamisest keeldumise olulisemad tegurid ja viiakse läbi katseid, et mõõta erinevate strateegiate mõju hääletamiskavatsusele.