Teadusartikkel kajastab algupärase uurimistöö tulemusi, hindab selle panust antud valdkonna teadmiste kogumisse ja avaldatakse eelretsenseeritavas teadusajakirjas. Akadeemilistes valdkondades on kümneid eelretsenseeritavaid ajakirju. Kunagi oli teadusartiklitel vaid piiratud arv publikut, mis koosnes peamiselt teistest teadlastest ja kraadiõppuritest. Täna on sellised veebisaidid nagu Google Scholar ja elektrooniliste akadeemiliste ajakirjade levik laiendanud teadusartiklite potentsiaalset vaatajaskonda.
Teadusartiklid koosnevad üldiselt järgmistest komponentidest: pealkiri ja kokkuvõte, sissejuhatus, metoodika, tulemused, arutelu ja viited. Enne artikli avaldamist saadab ajakirja toimetaja, kellele käsikiri edastati, käsikirja edasi sama valdkonna ekspertidele ülevaatamiseks. Need teadlased vaatavad artikli läbi muu hulgas selle metoodika sobivuse ja valdkonnale sobivuse osas. Nad võivad soovitada muudatusi ning vastastikuse eksperdihinnangu protsess võib olla üsna pikk. Artikli esitamise ja selle avaldamise vahele võib kuluda aasta või kauem.
Eelretsenseeritavas teadusajakirjas esitamiseks kirjutatud artikli edukas kirjutamine nõuab suuri pingutusi. Selle postituse eesmärk on pakkuda praktilisi soovitusi teaduslike artiklite kirjutamisel ja esitamisel erialastele ajakirjadele.
Selleks, et uuringute tulemused oleksid teistele spetsialistidele kättesaadavad ja avaldaksid potentsiaalset mõju suuremale teadlaskonnale, tuleb need kirjutada ja avaldada. Enamik kliinilisi ja teaduslikke avastusi avaldatakse eelretsenseeritavates ajakirjades, kus kasutatakse protsessi, mille käigus valdkonna eksperdid hindavad käsikirja. Pärast artikli käsikirja ülevaatamist soovitatakse see kas avaldamiseks, muutmiseks või tagasilükkamiseks. Just selle läbivaatamisprotsessi rangus muudab teadusajakirjad esmaseks uue teabe allikaks, mis mõjutavad teaduslike otsuste tegemist ja praktikat.
Teadustöö kirjutamine ja ajakirjas avaldamine on aeganõudev ja sageli hirmutav ülesanne. Tõhusa kirjutamise barjäärideks võivad olla kogemuste puudumine, kehvad kirjutamis-harjumused, kirjutamisärevus, ebaõnnestumishirm ja tagasiside suhtes ärevus või vastuseis. Kui omandada ettekujutus eelretsenseeritud artikli koostamise protsessist ja struktuurist, parandab see kindlasti tõenäosust, et esitatud käsikiri toob kaasa ka eduka väljaande.
Teadusuuringute tulemuste selge edastamine on teaduse ja kutsepraktika kasvu ja arengu jaoks hädavajalik. Avaldamisprotsessi kulminatsioon ei paku teadlasele mitte ainult rahulolu ja intellektuaalomandi kaitset, vaid ka olulist funktsiooni - uurimistulemuste, uute ideede ja vahelduva mõtte levitamist; mis hõlbustab lõpuks teaduslikku diskursust. Lühidalt, teaduslike tööde avaldamine on üks viis tõenduspõhise praktika edendamiseks paljudel erialadel, ning oluliste leidude avaldamata jätmine vähendab märkimisväärselt nende leidude võimalikku mõju vastava valdkonna praktikale.
Alustuseks võiks olla huvitav teada saada, miks retsensendid käsikirju aktsepteerivad? Retsensendid peavad käsikirjade/artiklite avaldamiseks vastuvõtmise otsustamisel kõige olulisemaks järgmist viit kriteeriumi:
1) käsitletava probleemi olulisus, ajakohasus, asjakohasus ja levimus;
2) kirjutamisstiili kvaliteet (s.t et see on hästi kirjutatud, selge, arusaadav, hõlpsasti jälgitav ja loogiline);
3) rakendatud uurimusedisain (s.t et disain oli sobiv, range ja põhjalik);
4) mil määral oli kirjanduse ülevaade läbimõeldud ja ajakohane;
5) piisavalt suure valimi kasutamine.
Tööde tagasilükkamise viis peamist põhjust on järgmised:
1) sobimatu, puudulik või ebapiisavalt kirjeldatud statistika;
2) tulemuste ületõlgendamine;
3) sobimatute, ebaoptimaalsete või ebapiisavalt kirjeldatud valimite või vahendite kasutamine;
4) väikesed või kallutatud proovid/valimid;
5) halvasti kirjutatud või raskesti jälgitav tekst.
Pealkiri (Title)
Pealkiri peaks olema artikli sisu kirjeldamiseks piisavalt konkreetne, kuid mitte nii tehniline, et ainult spetsialistid sellest aru saaksid. Pealkiri peaks olema sobiv tulevasele sihtrühmale.
Pealkiri iseenesest kirjeldab tavaliselt artikli teemat (nt „Suitsetamise mõju akadeemilisele jõudlusele“).
Mõnikord on tulemusest lähtuv pealkiri tõhusam (Nt Suitsetavad õpilased saavad madalamaid hindeid“).
Autorid (Authors)
1. Isik, kes töö tegi ja kirjutas, on tavaliselt uurimistöö esimene autor.
2. Avaldatud artiklite puhul on autoriteks ka teised inimesed, kes on sellesse töösse märkimisväärselt panustanud.
Kokkuvõte (Abstract)
1. Koos teadusartikliga avaldatakse kokkuvõte, mis annab lugejale eelvaate artikli sisu kohta. See võimaldab teistel teadlastel kiiresti uurida suurt teaduslikku kirjandust ja otsustada, milliseid artikleid nad põhjalikult lugeda tahavad. Abstract peaks olema pisut vähem tehniline kui artikkel ise.
2. Kokkuvõte peaks olema üks lõik, mis koosneb 100–250 sõnast, mis võtab kokku töö eesmärgi, meetodid, tulemused ja järeldused.
3. Kogu seda teavet pole lihtne hõlmata vaid mõne sõnaga. Alustage kokkuvõtte kirjutamisega, mis sisaldab kõike, mida peate oluliseks, ja seejärel lõigake see järk-järgult suuruse järgi, eemaldades tarbetud sõnad, säilitades samas vajalikud mõisted.
4. Ärge kasutage abstraktseid lühendeid ega tsitaate. Kokkuvõte peaks eraldi seisma ilma joonealuste märkusteta.
Sissejuhatus (Introduction)
Pädev sissejuhatus peaks sisaldama vähemalt nelja põhimõistet: 1) teema olulisus, 2) teemaga seotud kättesaadava kirjanduse infolünk, 3) kirjanduse ülevaade põhiküsimuste toetuseks, 4) hiljem välja töötatud eesmärgid / uurimisküsimused ja hüpoteesid. Millise küsimuse Te oma uurimuses või eksperimendis esitasite? Miks see huvitav on? Sissejuhatuses võetakse kokku asjakohane kirjandus, nii et lugeja saab aru, miks Teid küsitav küsimus huvitas. Piisab ühest lõigust. Lõpetage lausega, mis selgitab konkreetset küsimust, mille esitasite selles uurimuses.
Materjalid ja meetodid (Materials and Methods)
Meetodeid käsitlevas osas tuleks selgelt kirjeldada uuringu konkreetset ülesehitust ja esitada läbiviidud protseduuride selge ja kokkuvõtlik kirjeldus. Meetodeid käsitleva jaotise eesmärk on kirjutada piisavalt üksikasjalik osa, et uuringu katseid saaks korrata. Uuringu kirjeldamisel peaks olema täielik läbipaistvus.
1. Kuidas Te uuringuküsimustele küsimusele vastasite? Siin peaks olema piisavalt teavet, et teine teadlane saaks Teie katset korrata. Vaadake teisi oma valdkonnas avaldatud teaduslikke uurimistöid, et saada aimu sellest, mida see osa sisaldab.
2. Kui Teil oli keeruline uurimuse protokoll, võib kasutatud meetodite selgitamiseks olla kasulik lisada diagramm, tabel või vooskeem.
3. Ärge pange tulemusi sellesse jaotisse. Võite siiski lisada esialgsed tulemused, mida kasutati peamise katse/uurimuse kavandamisel (nt „Esialgses uuringus vaatlesin öökulle ühe nädala jooksul ja leidsin, et 75% nende liikumisaktiivsusest toimus öösel ja seetõttu tegin kõik järgnevad katsed kella 23.00 kuni 6.00 vahelisel ajal“).
4. Mainige asjakohaseid eetilisi kaalutlusi. Kui kasutasite katsetes inimesi, kas nad olid nõus osalema? Täpsustada eetilised, privaatsed, objektiivsuse nüansid.
Tulemused (Results)
1. Siin esitlete saadud tulemusi. Kasutage vajadusel graafikuid ja tabeleid, kuid tehke ka kokkuvõte peamistest järeldustest tekstis. ÄRGE arutage tulemusi ega mõelge, miks midagi juhtus; see toimub arutelu osas.
2. Te ei pea tingimata kirjutama siin osas kõikidest semestri jooksul saadud andmetest. See pole päevik.
3. Kasutage andmete kuvamiseks sobivaid meetodeid. Ärge ka proovige andmeid manipuleerida, et need näeksid välja nii, nagu oleksite teinud rohkem kui tegelikult.
Tabelid ja joonised (Tables and Graphs)
1. Kui esitate oma andmeid tabelis või graafikul, lisage pealkiri, mis kirjeldab tabelis sisalduvat (nt „Ensüümi aktiivsus erinevatel temperatuuridel“, mitte „Minu tulemused“.) Graafikute jaoks peaksite märgistama ka x- ja y-telje.
2. Ärge kasutage tabelit ega graafikut lihtsalt selleks, et artikkel/uurimistöö näeks välja „edev“. Kui saate teabe kokku võtta ühe lausena, pole tabelit ega graafikut vaja.
Arutelu (Discussion)
1. Tõstke esile olulisemad tulemused, kuid ärge korrake lihtsalt jaotises Tulemused kirjutatut. Kuidas on need tulemused seotud algse küsimusega? Kas andmed toetavad Teie hüpoteese? Kas tulemused on kooskõlas teiste uurijate leitud varasemate tulemustega? Kui Teie tulemused olid ootamatud või teistsugused, proovige selgitada, miks see nii oli. Milliseid täiendavaid uuringuid oleks vaja Teie uurimuses tõstatatud küsimustele vastamiseks? Kuidas sobivad leitud tulemused üldpilti?
2. Lõpetage oma järeldused ühe lausega kokkuvõttena, rõhutades, miks läbiviidud uuring oli asjakohane.
Tunnustused (Acknowledgments)
See jaotis on valikuline. Võite tänada neid, kes kas aitasid katsetega või tegid muid olulisi panuseid, näiteks arutasid protokolli, kommenteerisid käsikirja.
Viited (References/Literature cited)
Selle jaotise korraldamiseks on mitu võimalikku viisi, sõltuvalt ajakirjast või juhistest, kuhu artikli postitate.