Kui olete jõudnud sinnani, et uurimistöö teema on paika pandud, on järgmine samm seda veelgi kitsendada ja määratleda uurimisprobleem: konkreetne probleem, vastuolu või teadmiste puudus, mida käsitleda.
Uurimisprotsess algab alati probleemi(de) sõnastamisega. Valitud uurimisprobleem suunab kogu uurimisprotsessi. Uurimisprobleemi sõnastus on seisukohavõtt sellest, mida teada tahetakse. See on uurimistöö vundament ja fookus, mis teeb selgeks, mida tahetakse avastada või tõestada (Carmichael, 2009)
Sõltuvalt uurimistöö tüübist võid otsida praktilisi probleeme, mille eesmärk on aidata kaasa muutustele, või teoreetilisi probleeme, mille eesmärk on teadmiste laiendamine. Tuleks meeles pidada, et mõned uuringud teevad neid mõlemaid, kuid tavaliselt keskendub uurimisprobleem ühele või teisele.
See postitus aitab sul tuvastada ja täpsustada uurimisprobleemi. Uurimistöö ettepaneku või sissejuhatuse kirjutamisel pead selle formuleerima probleemipüstituses ja / või uurimisküsimustes.
Miks on uurimisprobleem oluline?
Uurimisprobleem kirjeldab, miks on vaja antud teemat uurida, see on küsimus, mis tekib situatsioonis, kus me ei suuda mõista ja seletada kogetavat nähtust ega prognoosida selle edasist käitumist. Probleemist lähtuvalt sõnastatakse töö eesmärk ja uurimisküsimused.
Kuigi sinu valitud teema on huvitav ja sul on selle kohta palju öelda, ei ole see akadeemiliste uurimistööde jaoks piisavalt tugev alus. Ilma täpselt määratletud uurimisprobleemita jõuad tõenäoliselt sihipäratu ja juhitamatu uurimisprojektini. Lõpuks võib näiteks juhtuda, et kordad seda, mida teised on juba eelnevalt öelnud, proovid liiga palju öelda või uurid ilma selge eesmärgi ja põhjenduseta. Uute ja asjakohaste teadmiste saamiseks uuringute tegemisel on seetõttu vaja probleemi. Ükskõik, kas alustate uurimistööd või kirjutate uurimistöö kavandit, on uuringuprobleem esimene samm teadmiseks, mida täpselt teete ja miks.
1. samm: määratlege lai probleemne piirkond
Oma teemat arutades ja seda lugedes, otsi väheuuritud aspekte ning mure-, konflikti- või poleemikat tekitavaid valdkondi. Sinu eesmärk on leida tühimik, mille sinu uurimisprojekt suudab täita.
Uurimisprobleemiks on püstitatud teoreetiline vastuolu (erinevate teoreetiliste lähenemiste erisused) või praktiline probleem.
Uurimisprobleem on sõnastatud lühidalt, näiteks uurimisküsimustena, mis toetuvad teema avamisel kasutatud kirjandusallikate ja praktilise probleemi vastuolu väljatoomisele.
Praktilised uurimisprobleemid
Kui teed praktilist uuringut, saad probleemi tuvastada, lugedes aruandeid, varasemaid uurimistöid ja vesteldes inimestega, kes töötavad vastavas valdkonnas või organisatsioonis. Võid otsida (näitena):
Organisatsiooni tulemuslikkuse või efektiivsusega seotud probleemid
Protsessid, mida saaks asutuses parendada
Valdkonna praktikute seas muret tekitavad valdkonnad
Raskused, millega seisavad silmitsi konkreetsed inimrühmad ühiskonnas
Kui sinu uurimistöö on seotud töökoha või praktikakohaga, peaksid leidma uurimisprobleemi, millel on organisatsiooni jaoks praktiline tähendus.
Näited praktilistest uurimisprobleemidest:
Valimisaktiivsus piirkonnas X on vähenenud, erinevalt ülejäänud riigist.
Ettevõtte B osakonnas A on kõrge personali voolavus, mis mõjutab tootlikkust ja meeskonna ühtekuuluvust.
Mittetulundusühing Y seisab silmitsi rahastamislüngaga, mis tähendab, et mõnda selle programmi tuleb kärpida.
Teoreetilised uurimisprobleemid
Teoreetiline uurimistöö keskendub teadmiste ja mõistmise laiendamisele, selle asemel, et muudatustele kaasa aidata. Uurimisprobleemi tuvastamiseks loe oma teema kohta hiljutisi teadusuuringuid, teooriat ja arutelusid, et leida tühimik selle kohta, mis sellest praegu teada on.
Võid otsida:
Nähtus või kontekst, mida pole põhjalikult uuritud
Vastuolu kahe või enama vaatenurga vahel
Olukord või suhe, millest pole hästi aru saadud
Murettekitav küsimus, mis on veel lahendamata
Teoreetilistel probleemidel on sageli praktilisi tagajärgi, kuid need ei ole keskendunud kohese küsimuse lahendamisele konkreetses kohas (ehkki võid uurimistöös kasutada juhtumianalüüsi – case study).
Näited teoreetilistest uurimisprobleemidest:
Pikaajalise D-vitamiini vaeguse mõju südame-veresoonkonna tervisele pole hästi teada.
Soolise, rassilise ja sissetulekute ebavõrdsuse suhet tuleb majanduse kontekstis veel põhjalikult uurida.
Šotimaa natsionalismi ajaloolased ei ole nõus Briti impeeriumi rolliga Šotimaa rahvusliku identiteedi kujundamisel.
Probleemi püstitamise juures saab eristada järgmisi samme:
probleemi formuleerimine — keskse küsimuse sõnastamine, probleemi aluseks oleva vastuolu sõnastamine, oodatava tulemuse esialgne piiritlemine
probleemi ülesehitamine — probleemi liigendamine küsimusteks ja nende järjestamine, uurimisaine piiritlemine;
probleemi põhjendamine (seosed teiste probleemidega, võimalike vastuväidete analüüs);
probleemi hindamine — probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine.
2. samm: lisateave probleemi kohta
Järgmisena peaksid välja selgitama, mida on probleemist juba teada ja täpsustama seda aspekti, mida sinu uurimistöös käsitletakse.
Kontekst ja taust
Keda see probleem mõjutab?
Kas see on olnud probleem pikka aega või on see äsja avastatud probleem?
Milliseid uuringuid on juba tehtud?
Kas on pakutud välja mingeid lahendusi?
Millised on praegu probleemiga seotud arutelud ja mis on sinu arvates neist puudu?
Spetsiifilisus ja asjakohasus
Millisele konkreetsele kohale, ajale ja / või inimestele keskendud?
Milliste aspektidega sa ei suuda tegeleda?
Millised on tagajärjed, kui probleemi ei lahendata?
Kellele on probleemi lahendamisest kasu (nt organisatsiooni juhtimine või tulevased teadlased)?
Kui oled oma probleemi kitsendanud, on järgmine samm sõnastada probleemipüstitus ja uurimisküsimused või hüpoteesid.
Teadusuuringus esitatav uurimisprobleem (küsimuse vormis):
Käesolev rakendusuuring otsib lahendust probleemile: kuidas muuta koolituspakkumist, et täita OSKA IKT valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust lähema 10 aasta vaates?
Püstitatud uurimisprobleem on jagatud järgmisteks uurimisküsimusteks:
1) Mis on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad?
2) Milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive) ja oli selle arengudünaamika lähiminevikus?
3) Millisena nähakse valdkonna arenguid lähema 10 aasta vaates?
Uurimisprobleemi püstitus ehk probleemiseade on tõestatud teadmisele (varasematele uuringutele) toetuv põhjendus, miks on vaja antud uurimust läbi viia. Tavaliselt tutvustatakse uurimisprobleemi lühidalt juba töö sissejuhatuses, põhjalikum probleemiseade jääb enamasti teoreetilisi ja empiirilisi lähtekohti tutvustavasse peatükki.
