Kui oled jõudnud punkti, kus tuleks valida lõputöö või artikli teema, kuid ei tea, kust alustada, siis võiks järgida mõningaid allolevaid soovitusi.
Kui oled valimas uurimistöö jaoks kindlat teemat, vali selline, mis ei ole liiga lai ja mitte liiga kitsas uurimistöö jaoks, mida soovid kirjutada. Kui soovid kirjutada lühemat uurimust, vali kitsam teema. Kuid kui kavatsed kirjutada pikemat arvustust või soovid uurida üldisemat huviala või valdkonda, vali teema, mis on piisavalt lai, et leiaksid artikleid selle teema üle arutamiseks. Vali midagi, mis ka Sind huvitab või millega on sul uurimiskogemus olemus - mida vähem sa valdkonnast või teemast alguses tead, seda rohkem tuleb tööd teha töö kirjutamise varasemas tööjärgus.
1. samm: kontrollige nõudeid
Esimene samm on kontrollida oma haridusprogrammi praktilisi nõudeid. See määrab uurimise ulatuse.
Mis on minimaalne ja maksimaalne lehekülgede/sõnade arv?
Millal on tähtaeg?
Kas pead valima teemade loendist teema või pead selle ise välja mõtlema?
Kas uurimistöö peaks olema akadeemiline või ametialane?
Kas on olemas metoodilisi tingimusi (nt kas pead läbi viima välitöid või kasutama konkreetset tüüpi allikaid)?
Kas on muid piiranguid?
Mõnedel programmidel on rangemad nõuded kui teistel. Sulle võidakse anda midagi muud kui sõnade arv ja tähtaeg või sul võib tekkida seoses valitud teemaga piirangud (uurimust on keeruline läbi viia, valitud teemat on vähe/palju uuritud, pole huvitatud lugejaskonda, jms). Kui kahtled selles, mida sinult oodatakse, küsi alati oma kursuse või osakonna koordinaatorilt.
2. samm: valige lai uurimisvaldkond
Alustuseks mõtle oma huvivaldkondadele õpitaval erialal. Näited laiadest ideedest on järgmised:
20. sajandi kirjandus
Majandusajalugu
Tervisepoliitika
Veebiturundus
Hea mõte on valida väli, millega oled juba tuttav, nii et sa ei pea uurimist alustama täiesti nullist. Sa ei pea olema selle valdkonna ekspert, kuid kui oled juba mõned artiklid läbi lugenud, annab see sulle hea lähtepunkti, et rohkem teada saada.
3. samm: otsige raamatuid ja artikleid
Proovi läbi vaadata mõned selle valdkonna või teema populaarsemate ajakirjade värsked numbrid ja vaadata nende kõige tsiteeritumaid artikleid. Inspiratsiooni saamiseks võid otsida ka Google Scholari andmebaasist, ainepõhistest andmebaasidest ja oma ülikooli raamatukogu ressurssidest. Kui oled juba mõnda artiklit lugenud, siis vaata näiteks viidatud allikate loendist kasutatud artiklite teemasid. Kirjuta lugemise ajal üles kõik konkreetsed mõtted ja ideed, mis sind huvitavad, ja koosta võimalike teemade loetelu.
Originaalsus, kontekst ja teostus on samuti eduka uurimistöö jaoks tingimata vajalikud komponendid. Kindlasti peab siinjuures kontrollima olemasolevat kirjandust, et teada saada, kas seda ideed on juba uuritud ja milliseid sarnaseid uuringuid on tehtud. See tagab osaliselt selle, et uurimisidee on originaalne, ja osaliselt ka selleks, et aidata sul läbi mõelda, kuidas saaksid ise uurimistööd läbi viia. Kirjandus võib sulle näidata, kuidas teised teadlased on sarnastele probleemidele lähenenud, kuid kasulik on rääkida ka oma osakonna õppejõudude või teadlastega; saada tagasisidet oma ideede kohta ja teada saada, millised ressursid ja teadmised on sulle kättesaadavad.
Kontekst ja korralik uurimistöö teostamine on samuti valitud teema ja uurimistöö sisu jaoks olulised teemad. Kõige asjakohasema lõputöö saamiseks tuleb jääda oma õppesuuna konteksti. Mis erialal sa oma tööd kirjutad? Mis valdkonna piirides töö kajastust leiab? Veendu, et oled suunanud uurimisküsimused valitud valdkonna piires ja vajalike lõputöö nõuete osas (selleks vaata kirjalike tööde juhendit).
4. samm: leidke nišš
Pärast esialgset lugemist on aeg hakata oma laia ala kitsendama. See võib olla järkjärguline protsess ja sinu teema peaks muutuma üha konkreetsemaks. Näiteks võid ülaltoodud ideedest lähtudes seda järgmiselt kitsendada:
20. sajandi kirjandus -> Kahekümnenda sajandi Iiri kirjandus -> Sõjajärgne Iiri luule
Majandusajalugu -> Euroopa majandusajalugu -> Saksa ametiühingute ajalugu
Tervisepoliitika -> Reproduktiivtervise poliitika -> Reproduktiivsed õigused Lõuna-Ameerikas
Veebiturundus -> Sotsiaalmeedia turundus -> Sotsiaalmeedia kaasamisstrateegiad
Ka peale sellist kitsendust on teema endiselt piisavalt lai, nii et leiad nende kohta hulga raamatuid ja artikleid. Edasi, proovi leida konkreetne nišš, mida pole veel palju uurinud (näiteks tähelepanuta jäetud autor või ajaperiood), küsimus, mille üle veel vaieldakse või väga aktuaalne praktiline teema. Kui sinu teema kohta on juba palju uuritud ja tugev üksmeel, on sinu töö asjakohasust keerulisem põhjendada. Kuid pead veenduma, et sellel teemal on piisavalt kirjandust, et luua tugev alus oma uurimistööks teooria osas. Selles etapis võiks ka veel veenduda, et sul oleks mõni varuidee - oma fookuse muutmiseks on veel aega. Kui valitud teema järgmise paari sammu abil ei õnnestu, võid proovida mõnda teist. Hiljem kitsendad tähelepanu oma probleemilausetes ja uurimisküsimustes veelgi.
5. samm: kaaluge uuringu tüüpi
Uurimistöid on palju erinevaid, nii et praeguses etapis on hea mõte hakata mõtlema, millist lähenemist oma teemale valid. Kas keskendud peamiselt järgmistele teemadele:
Kogutakse algupäraseid andmeid (nt eksperimentaalsed või väliuuringud)?
Olemasolevate andmete (nt riikliku statistika, riiklike registrite või arhiivide) analüüsimine?
Kultuuriobjektide (nt romaanid, filmid või maalid) tõlgendamine?
Kas võrrelda teaduslikke lähenemisviise (nt teooriaid, meetodeid või tõlgendusi)?
Paljud uurimistööd ühendavad neist mitu. Mõnikord on uurimistöö tüüp ilmne: kui sinu teema on "Sõjajärgne Iiri luule", tõlgendad tõenäoliselt peamiselt luuletusi. Kuid muudel juhtudel on mitmeid võimalikke lähenemisviise. Kui sinu teema on „Reprodutseerimisõigused Lõuna-Ameerikas“, võiksid analüüsida avaliku korra dokumente ja meedias kajastamist või koguda algupäraseid andmeid intervjuude ja küsitluste kaudu. Sa ei pea oma uurimistöö kavandamist ja meetodeid veel lõpule viima, kuid uuringutüüp mõjutab seda, milliseid teema aspekte on võimalik käsitleda, seega on mõistlik seda oma ideede kitsendamisel kaaluda.
Pea meeles, et algsete andmete kogumine võtab palju aega. Kui sul ei ole lõputöö jaoks palju aega kulutada, võib olla kõige parem keskenduda esmaste ja sekundaarsete allikate olemasolevate andmete analüüsimisele.
6. samm: määrake asjakohasus ja olulisus
On oluline, et sinu teema oleks ka sulle endale huvitav, kuid pead ka veenduma, et see on akadeemiliselt, sotsiaalselt või praktiliselt asjakohane:
Akadeemiline olulisus tähendab, et uurimistöö võib täita lünga teadmistes või aidata kaasa teadusalasele arutelule selles valdkonnas.
Sotsiaalne olulisus tähendab, et uurimistöö võib edendada meie arusaamist ühiskonnast ja anda teavet sotsiaalsete muutuste kohta.
Praktiline olulisus tähendab, et uurimistööd saab kasutada konkreetsete probleemide lahendamiseks või reaalse elu protsesside parendamiseks.
Lihtsaim viis oma uurimistöö asjakohasuse tagamiseks, on valida teema, mis on selgelt seotud aktuaalsete probleemide või aruteludega kas laiemalt ühiskonnas või sinu akadeemilises distsipliinis. Uurimisprobleemi määratlemisel tuleb teema olulisus/tähtsus selgelt välja öelda. Kui kirjutad lõputööd seoses töökoha või praktikaga, piirab see teemavalikut, kuna uurimistöö peab olema organisatsiooni jaoks praktiline.
7. samm: veendu, et teema oleks ka sulle endale vastuvõetav
Enne oma teema kohta lõpliku otsuse tegemist mõtle uuesti oma uurimistöö (diplomi- või bakalaureusetöö, magistritöö, teaduslik artikkel) pikkusele, ajale, mille jooksul pead selle lõpule viima, ja uurimistöö läbiviimise praktilisusest.
Kas sul on piisavalt aega, et lugeda kogu selleteemaline kõige olulisem akadeemiline kirjandus läbi? Kui lahendamiseks on liiga palju teavet, kaaluge oma fookuse veelgi kitsendamist. Kas suudad leida piisavalt allikaid või koguda piisavalt andmeid uurimistöö nõuete täitmiseks? Kui arvad, et võid teabe leidmisega vaeva näha, kaaluge oma fookuse laiendamist või nihutamist.Kas pead selle teema kohta andmete kogumiseks minema konkreetsesse kohta? Veendu, et sul oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja praktilist juurdepääsu. Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis – kas teema köidab sind uurimisprotsessi pikkuse osas? Motiveerituse säilitamiseks on oluline valida midagi, mille suhtes olete entusiastlik!
8. samm: oma teema kinnitamine
Enamik koolide programme nõuab enne juhendaja määramist oma teema lühikest kirjeldust – diplomitöö/bakalaureusetöö laiendatud kava, magistritöö kava. Enne täieliku uurimistöö ettepaneku koostamist on hea mõte arutada oma ideid oma juhendajaga.Pea meeles, et kui avastad, et valitud teema ei ole nii tugev, kui esialgu arvasid, et see on, on enamasti vastuvõetav/lubatud oma teemat muuta. Lihtsalt veendu, et sul oleks piisavalt aega uue teemaga alustamiseks, ja pöördu alati oma juhendaja või osakonna koordinaatori poole.
Lõpetuseks.
Uurimisidee ehk teema arendamine tähendab samas aja ja energia investeerimist ka sellistesse ideedesse, mida siiski edasi ei arenda. See pole aja raiskamine - mittesobivate ideede foonil välistate nimekirjast need, mida kas on juba uuritud või mida pole võimalik uurida, et leida just see õige uurimisalune teema. Isegi kui sulle antakse konkreetne probleem, mille kallal töötada, on sellele lähenemiseks mitu võimalikku viisi, nii et on hea mõelda erinevad alternatiivid läbi, kaaluda nende praktilisust ja mitte tingimata võtta esimene mõte, mis meelde tuleb.
Seega – jõudu tööle!
